Biogaas suhkrutehastele

Suhkrutehas saab mõne kuuga kümneid tuhandeid tonne survemassi ning vajab kampaania ajal väga palju soojust. Survemass (≈ 22–24% KA) annab 60–80 m³ metaani tonni kohta (laboriandmed erinevad), mis on neli kuni viis korda rohkem kui veisevedelsõnnikul.

Silos hoitud mass võimaldab reaktorit toita aastaringi, nii et jaam töötab täisvõimsusel ning elekter ja soojus asendavad ostetud elektrit ja maagaasi.

Millest sõltub tasuvus

Massi söödaväärtus

Söödaks müüdud mass on saamata jääv tulu. Majandus toimib, kui söödahind on madal või turg on küllastunud.

Gaasi asendamine

Kampaania ajal asendab biogaas gaasi, mida tehas ostab; mida kallim gaas, seda suurem sääst.

Silokeerimine

Silohoidla (hunnikud või siilod) võimaldab reaktoril töötada 12 kuud, mitte 4.

Biometaan

Alates 1 000 Nm³/h biogaasist muutuvad biogaasi puhastamine biometaaniks ja võrku suunamine realistlikuks.

Mida on vaja, et see toimiks

  • Siloplats kogu hooajaks, et reaktor töötaks aastaringi
  • Soojuse- või gaasitarbija tehases, kes biogaasi ära kasutab
  • Madal söödahind või küllastunud turg, mis ei tee massi müüki tulusamaks

Korduma kippuvad küsimused

Kas survemassi saab kääritada ilma lisandita?

Saab, kuid mass on hapu ja lämmastikuvaene. Protsessi stabiilsuseks lisatakse tavaliselt sõnnikut, vinassi või muud lämmastikurikast jääki.

Kui suurt jaama on vaja?

Umbes 30 kt survemassi aastas toetab 1 MW klassi jaama, 80–100 kt toetab 2,5–3,5 MW jaama või biometaanijaama.