Otsustavad on ühtlane igapäevane jäätmevoog (mudelis muutub NPV positiivseks umbes 10 kt aastas, kui jäätmete käitlemise eest tuleb maksta; 5 kt juures on see veel negatiivne), kõrvalsaaduste hügieniseerimine ning kääritusjäägi kasutuskoht: lämmastikurikka jäägi jaoks on vaja põlde või põllumajandusettevõtteid, kes selle vastu võtavad.
Millest sõltub tasuvus
Mida rohkem maksate praegu äraveo eest, seda kiiremini jaam end tagasi teenib. See sääst ei sõltu energiahinnast.
Elekter ja soojus jahutuseks ning auruks asendavad ostetud energiat. Need on kõige väärtuslikumad kilovatt-tunnid, mida saate toota.
Loomsete kõrvalsaaduste puhul on see kohustuslik. See nõuab investeeringut ja soojust, kuid avab ligipääsu toorainele.
Kääritusjääk on rikas lämmastiku poolest. Ilma põldude või põllumeestega sõlmitud lepinguteta muutub see kuluks.
Mida on vaja, et see toimiks
- Umbes 10 kt jäätmeid aastas, mis tekivad ühtlaselt
- Kõrvalsaaduste hügieniseerimine veterinaarnõuete kohaselt
- Aastaringne soojus- ja elektrivajadus kohapeal
Korduma kippuvad küsimused
Kas verd ja vatsasisu tohib koos kääritada?
Jah, kooskääritamisel. Neid segatakse nii, et lämmastikku ja rasva ei tuleks liiga palju. Suhte määrab laborianalüüs.
Kas hügieniseerimine on vajalik?
ELi reeglite järgi on veri ja rupsid 3. kategooria materjal ning neid pastöriseeritakse 70 °C juures 60 minutit, osakeste suurus kuni 12 mm. Vatsa- ja soolesisu on 2. kategooria materjal; selle töötlemise määrab veterinaarasutus.
Kui suurt jaama mul vaja on?
Selle määrab jäätmete hulk: paar tuhat tonni aastas tähendab tavaliselt 40–100 kW elektrilist võimsust. Kalkulaator näitab teie vahemikku.