Biogaas keskjaamadele ja ühistutele

Keskne jaam kogub sõnnikut ja orgaanilisi jääke paljudelt tarnijatelt ning müüb ühte toodet: elektrit, soojust või biometaani. Omanik otsustab, kui palju tarnijaid lepinguga siduda, kui kaugelt vedada ja kas gaas läheb koostootmisseadmesse või gaasivõrku. Suurema jaama investeering võimsusühiku kohta on väiksem, kuid iga lisakilomeeter vedu sööb selle ära.

Risk ei peitu reaktoris, vaid selle ümber olevas ahelas: tarnijad võivad lahkuda, vedelsõnnik on peamiselt vesi ja kallis vedada ning kääritusjääk peab põllule tagasi jõudma. Meie mudeli järgi on veise- ja seavedelsõnniku ning toidujäätmetega juhtum teostatav, kui tingimused täituvad, kuid mitte garanteeritud.

Millest sõltub tasuvus

Tarnelepingud

Pikad lepingud kindla tonnaaži ja kvaliteediga kaitsevad jaama ühe tarnija kadumise eest. Ilma nendeta näeb laenuandja tühja reaktorit.

Veokaugus

Vedelsõnnik on peamiselt vesi, seda tasub vedada vaid lühikest maad. Raadius määrab jaama tegeliku suuruse.

Kaastooraine vastuvõtutasu

Toidujäätmete ja sarnaste jääkide eest maksab tarnija. See tulu muudab nõrga sõnnikujuhtumi sageli tasuvaks.

Kääritusjäägi tagastamine

Kääritusjääk läheb tarnijate põldudele tagasi. Kokkulepped mahu, aja ja hinna kohta otsustavad, kas see on toode või kulu.

Mida on vaja, et see toimiks

  • Allkirjastatud tarnelepingud suurema osa tooraine kohta
  • Lühike veoraadius ja plaan kääritusjäägi tagastamiseks
  • Võrguühendus või soojus- või biometaaniostja

Korduma kippuvad küsimused

Kes keskjaama omab?

Farmide ühistu, üks käitaja tarnelepingutega või kommunaalettevõte. Mudel ei vali omandivormi teie eest, vaid näitab jaama tulu, et omanikud saaksid selle õiglaselt jagada.

Kui suur peaks jaam olema?

Nii suur, kui lepinguga seotud tooraine lühikese veoraadiuse piires võimaldab. Kalkulaator näitab vahemikku teie tonnaaži ja segu jaoks.

Elekter või biometaan?

Biometaan vajab lähedal asuvat gaasivõrku ja püsivat ostjat, koostootmine soojuse tarbijat. Kalkulaator võrdleb mõlemat teie riigi jaoks.