Biogaas seafarmidele

Seavedelsõnnik on püsiv tooraine, kuid 95% sellest on vesi. Tonn annab vähe gaasi ning vedada seda üle mõne kilomeetri pole majanduslikult mõttekas.

Meie mudeli järgi tasub ainult vedelsõnnikul töötav jaam end ilma toetuseta mõistliku ajaga ära harva, välja arvatud väga suure mastaabi korral. Olukorda muudavad töötlejate jäätmed, mille eest saab vastuvõtutasu, ning aastaringne soojus põrsastele.

Millest sõltub tasuvus

Kaastooraine

Peamine hoob: toidujäätmed või tapajäätmed mitmekordistavad biogaasi saagist.

Soojus

Põrsaste ruumide kütmine on koostootmise soojuse kõige väärtuslikum kasutus.

Veokaugus

Vedelsõnnikku töödeldakse seal, kus see tekib.

Olemasolevad laguunid

Olemasoleva hoidla katmine on odavam kui uue ehitamine ja vähendab metaaniheidet.

Mida on vaja, et see toimiks

  • Kaastooraine, mille eest saab vastuvõtutasu, või muu kõrge saagisega jääk
  • Aastaringne soojuse tarbija, näiteks põrsaste ruumid
  • Väga suur sigade arv või naaberfarmidega ühine lahendus

Korduma kippuvad küsimused

Kui palju sigu on vaja?

Ainult vedelsõnniku põhjal väga palju. Keskmise suurusega farmide tasuvus on ilma kaastoorainata nõrk. Kontrollige oma arve kalkulaatoris.

Aga kui müüa elektrit?

Ilma tariifita on müügihind palju madalam kui hind, mida ise maksate. Omatarve on märksa väärtuslikum.