Biogaas lihaveise- ja segafarmidele

Lihaveised ja noorkari viibivad osa aastast väljas, mistõttu kogutakse sõnnikut vaid laudaperioodil. Põhk allapanuna teeb sõnniku kuivaks ja raskesti pumbatavaks. Omanik otsustab, kas ehitada üksi, ühineda teiste farmidega või kasutada sõnnikut väetisena.

Veisesõnnik sisaldab tonni kohta vähe energiat ning jaama maksumus ei vähene mastaabi kasvades kiiresti. Meie mudeli järgi on üksiku lihaveisefarmi jaam vahekultuurisilo abil ikkagi nõrga tasuvusega. Parem on see, kui mitu farmi toovad toorainet ühte jaama, mis suunab biometaani gaasivõrku.

Millest sõltub tasuvus

Laudaperiood

Arvesse läheb ainult laudas kogutud sõnnik. Pikk karjatamishooaeg vähendab toorainet ja teeb voo ebaühtlaseks.

Põhk ja allapanu

Põhk lisab kuivainet, kuid vajab ka hakkimist ja eeltöötlust ning jaam peab suutma seda ummistumata käidelda.

Kaastooraine

Vahekultuuri silo või lähedaste töötlejate jäägid tõstavad gaasisaagist, kuid iga neist maksab raha või maad.

Koostöö naabritega

Mitu farmi saavad jagada ühte jaama ja ühte gaasiühendust. See muudab jaama mastaapi ja tasuvust.

Mida on vaja, et see toimiks

  • Loomad on laudas aastaringselt või pika laudaperioodi vältel
  • Usaldusväärne kaastooraine farmi lähedal
  • Naaberfarmid, kellega ühineda, või gaasiühendus

Korduma kippuvad küsimused

Kas minu karjast piisab?

Mõnesaja loomaga karjast piisab jaamale üksi harva. Kalkulaator annab teile vahemiku ning tavaline väljapääs on klaster naabritega.

Kas karjatamine välistab biogaasi?

Ei, kuid tooraine on siis hooajaline. Sõnnikut kogutakse ainult laudaperioodil, mida mudel arvestab.

Kas ainult sõnnikust piisab?

Tavaliselt mitte. Vahet teeb kaastooraine, mis on odav ja kogu aasta kättesaadav.