Biogaas piimafarmidele

Üks piimalehm annab aastas umbes 20 t vedelsõnnikut, aga ainult ≈ 250 m³ metaani. Ainult sõnnikule ehitatud jaam jääb seega väikese võimsusega, kuid ei ole odav: reaktor, hoidla ja koostootmisseade maksavad palju ka väikese mahu korral.

Tüüpilise paarisaja lehmaga karja puhul näitab meie mudel ilma toetuseta nõrka tasuvust. Mõnes riigis tuginevad väikesed sõnnikujaamad eraldi tariifile. Realistlikud lahendused on vastuvõtutasuga kaastooraine, soojuse täielik kasutus ja farmide klaster.

Millest sõltub tasuvus

Mastaap

Väike võimsus teeb iga kilovati kalliks, see on nõrga tasuvuse peamine põhjus.

Kaastooraine

Lähedaste töötlejate jäätmed võivad tulemust muuta.

Soojus

Kuum vesi lüpsisaalile ja kütmiseks on lisasääst, kui tarbija on lähedal.

Pidamisviis

Suvel karjamaal olevate lehmade sõnnikut ei saa koguda, märkige see kalkulaatoris.

Mida on vaja, et see toimiks

  • Lisaks sõnnikule kaastooraine, mille eest saab tasu
  • Soojuse tarbija farmi lähedal
  • Naaberfarmid, kellega koos jaama ehitada

Korduma kippuvad küsimused

Kui palju lehmi biogaasijaam vajab?

Tehniliselt paarsada, kuid ilma kaastoorainata tasub see end harva ära. Kalkulaator näitab teie juhtumit kolme minutiga.

Kas üks farm saab toota biometaani?

Tavaliselt mitte: biogaasi puhastamine biometaaniks ja võrguühendus tasuvad end ära alates sadadest m³ gaasist tunnis. Lahenduseks on farmide klaster.